Konrad Mägi – Eesti maalikunsti suurkuju
Konrad Mägi (1878–1925) on vaieldamatult üks suurimaid nimesid Eesti kunstiajaloos. Tema loomingus ühenduvad julgelt ekspressionism, post-impressionism ja oma ainulaadne maalimisviis, mis tegi temast eluajal tunnustatud kunstniku nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil.
Varased aastad ja õpingud
Mägi sündis 1878. aasta 1. novembril Helmes, Viljandimaal. Tema kunstiõpingud algasid Peterburis, kus ta õppis Stieglitzi Tööstuskooli juures. Seejärel suundus ta täiendama end Soome, hiljem Norrasse ja lõpuks Itaaliasse – need reisid jätsid kustumatu jälje tema loominku.
Norra periood (1908–1910)
Norra looduses leidis Mägi inspiratsiooni, mis muutis ta maalimisviisi radikaalselt. Fjoordide, fjällide ja põhjamaise valguse tõlgendamine läbi erksate värvide ja julgete pintslitõmmete andis sünni hulga silmapaistvaid teoseid. Norra periood on peetud üheks tema loomingu kõrgpunktiks.
Saaremaa periood
Tagasi Eestisse naastes avastas Mägi Saaremaa – saare lauge maastik, kadakarannikud ja eriskummaline valgus said talle lõputuks inspiratsiooniallikaks. Saaremaa maastikud on eesti kunstis kõige enam armastatud teosed, mida tuntakse nii kodus kui välismaal.
Itaalia periood (1921–1923)
Elu lõpuaastatel reisis Mägi Itaaliasse, kus Capri ja Positano lõunamaine loodus vallandas uue loominguline perioodi. Soojad toonid, lõunasun ja Vahemere valgus andsid tema hilisematele töödele uue sügavuse.
Pärand
Konrad Mägi suri 1925. aastal Tartus, jättes maha rikkaliku pärandi, mis mõjutab Eesti kunsti tänaseni. Tema teoseid hoitakse Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis ja paljudes erakogudes. Mägi teoste hinnad oksjonitel ulatuvad mitmekümne tuhande euroni.
